• Plaanilise ravi patsient ja tema saatja peavad täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni (faili saab vaadata ning allalaadida siit) vahetult enne ravile saabumist, võimaluse korral digitaalselt.
• Soovitame patsiendil Viimsi Äritarre sisenedes ning siseruumides liikudes kanda kaitsemaski.
• Aerosoole genereerivate protseduuride ehk enamike hambaraviteenuste osutamise korral peab patsient olema testitud COVID-19 suhtes maksimaalselt kuni 48h enne ravi algust ning testimise tulemus peab olema negatiivne.
  Kui antud nõuet ei ole võimalik täita siis peab personal teenuse läbiviimisel peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt lisale 2.
• Positiivse COVID-191 tervisedeklaratsiooni korral peab raviarst hindama patsiendi ravivajadust ja riske ravi korraldamiseks.
• Kliiniku sissepääsu juures on kontrollpunkt, kus hinnatakse patsiendi nakkusriski. Hindamist läbi viiv kliiniku töötaja kannab lähikontakti tasemele vastavat isikukaitsevahendite komplekti (kaitsemask, visiir, kindad).
• Töötaja palub patsiendil teostada käte antiseptika, mõõdab kontaktivabal meetodil patsiendi kehatemperatuuri ja hindab respiratoorsete sümptomite olemasolu.

• Tervishoiuteenuse osutamisel tuleb kõikjal kliinikus tagada distants (vähemalt 2m) patsientide vahel.
• Kontaktpinnad millega patsient puutus kokku, puhastatakse ja desinfitseeritakse iga patsiendi järgselt.
• COVID-19 nakkusriski puudumise korral peab personal, kes on patsiendiga lähikontaktis kandma kirurgilist maski ja täitma käte hügieeni reegleid.

Alustasime plaanilise hambaraviga 4.mail 2020 a.

Eesti Haigekassa hüvitab hambaravihüvitisega seotud arvetega/patsientide isikukaitsevahendite kulu hambakliinikutele, mis tähendab, et kui patsiendil on käesoleva aasta hambaravihüvitis kasutatud, siis peaks ta isikukaitsevahendite (kuni 41 eurot) eest ise tasuma. Meie kliinikus ei lisandu patsiendi poolt tasutavale raviarvele ühelgi juhul isikukaitsevahendite tasu, leiame, et see on õiglane patsientide suhtes.

Kohtumiseni Viimsi Hambakliinikus!

Meedias räägitakse palju meditsiinitöötajate kaitsevahenditest ning nii mõnigi hambakliinik väidab, et neil on olemas arstide jaoks sobivad kaitsevahendid, et jätkata tavapärast tööd. Aga patsiendid? Kuidas nemad on kaitstud? Kui hambaarst kasutab hambapuuri, lendub kabinetis õhku miljoneid mikroosakesi, sealhulgas ka mikroorganisme (bakterid ja viirused), mis ladestuvad kõikvõimalikele pindadele. Tänases olukorras on lubamatu tavapärase hambaravi osutamine äärmiselt nakkava ja patogeense viiruse leviku tõttu. Väita, nagu piisaks patsientide vahel pindade puhastamisest, et tagada ohutu keskkond järgmisele patsiendile on vale ja vastutustundetu.

Mida saab igaüks ise hetkel ära teha?
Kõik algab hügieenist ja toitumisharjumustest. Täna, mil enamik inimesi on sunnitud viibima isolatsioonis ja aeg on saanud uue tähenduse, tuleks ümber hinnata enda tavapärased harjumused.
• Iga hommik alaku paariminutilise hambapesuga enne sööki. Hambaid tuleb pesta selliselt, et kõik pinnad saaksid harjatud, soovitav on hoida harja 45-kraadise nurga all igeme suunas, et puhtaks saaksid hambakaelad, kuhu koguneb enim hambakattu.
• Kahe toidukorra vahele jäta vähemalt 2 tundi. Pidev söömine põhjustab suus kauakestva happelise keskonna, mis lõhub hambaid – kui tekib näljatunne varem, joo klaas vett või teed, see aitab.
• Toituda tuleb vaheldusrikkalt – närimiseks on head porgandid ja õunad, mitte lutsukommid ega pähklid, vältimaks murdunud hambaid ja väljakukkunud täidiseid.
• Anna lastele vahepalaks näiteks nuikapsast, porgandit, punast kapsas, sellerit lisaks tavapärasele õunale, pirnile, ananassile või paprikale.
• Ära joo karastusjooke või muid magustatud jooke.
• Õhtune hammaste puhastamine peab olema põhjalik.
Hammaste vahesid saab puhastada hambaniidi, spetsiaalsete hambatikkude ja hambavaheharjadega. Neid võib omavahel kombineerida, oluline, et puhtaks saaks. Iga hamba vahe tuleb puhastada eraldi ja hoolikalt. See takistab hambakivi tekkimist.
Seejärel pese hambad harja ja pastaga. Hambaharja tuleks vahetada iga 2-3 kuu tagant. Kui hammaste harjamisel või selle järgselt tekib mõne hamba tundlikkus temperatuurile või magusale, võib põhjus olla liiga tugevas harjas või ebasobivas hambapastas. Enamikele inimestele on teadmata, et paljud hambapastad sisaldavad ärritavaid suhkruid ja abrasiivseid osakesi, mis eemaldavad hambapinnalt ka kaitsva biokile, mille tõttu tekib tundlikkus.

Kui eelistad suutervise eest hoolitsemisel ökobrände ning loodussõbralikke biolagunevaid tooteid, siis soovitame Hydrophili, Jack n’Jilli ning Biobrushi tooteid, mida saab osta ka meie veebipoest, et poleks vajadust külastada suurt kauplust.

Leiame uuesti oma päevas need rutiinid, mis meid pigem toetavad, kui kurnavad ning püüame hetkeolukorra endi kasuks pöörata tervise eest rohkem hoolitsedes.

Jääme terveks oma tervist hoides!

KUIDAS END KAITSTA?
Terviseameti juhendid enda kaitsmiseks

Pese tihti käsi
Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF) Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi
Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte
Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

Hoidkem endid ja teisi!